Intellektipuude töö

Asukoht:   Esileht > Materjalid > Kui alustada algusest

Kui alustada algusest

 Natuke nõuandeid intellektipuudega inimeste teenimiseks

 

Mõne aasta eest magistritööd kirjutades viisin vaimulike seas läbi küsitluse nende kogemustest intellektipuudega inimestega. Üks vastus oli järgmine: „Tunnen end nende suhtes sama abituna kui nemad siin maailmas – ma ei oska nendega midagi peale hakata, neile läheneda.” Küllap on samamoodi tundnud enamik inimesi, kellel pole eelnevalt olnud kokkupuudet intellektipuudega inimestega või on seda olnud minimaalselt. Soovin siinkohal julgustada kõiki, kel on soovi neid inimesi vaimulikult teenida, – nende inimestega suhtlemine ei ole nii keeruline, vähemalt kui ei ole tegemist sügava puudega, nad on siirad ja avatud ning ootavad seda ka teistelt. Kogemused tulevad läbi elu, kuid vast on abi ka mõnedest allpool toodud nõuannetest. Need on eelkõige mõeldud täiskasvanud intellektipuudega inimestele palvuste, piiblitundide või kirikutundide (kuidas kuskil keegi nimetab) läbiviimiseks.

Üldised printsiibid on selgus, lihtsus, konkreetsus. Jumala Sõna on kõige olulisem, aga selle edasiandmiseks intellektipuudega inimestele jääb ainult sõnadest väheks – vajalik on näitlikkustamine, sealjuures tuleb silmas pidada, et täiskasvanud ei ole lapsed, vältida pilte jm vahendeid, mis mõeldud vaid lastele. Lisaks on hea kasutada muusikat, küünlaid, erinevaid meelekogemusi, kaasata osalejaid erinevate tegevuste kaudu. Muusika sobib nii sõnumi vahendajajaks, meeleolu loomiseks, piiblitunni või palvuse raamiks ja liigendajaks. Piiblisõnumist tuleb välja tuua kõige olulisem, ka näitlikkustamine ja kogu tegevus olgu selle sõnumi teenistuses. Päris ilma sõnadeta ka ei saa, aga kõik, mida räägitakse, peab olema lihtne ja selge, st vältida laen- ja võõrsõnu, murdekeelseid ja pikki sõnu ning slängi, laused olgu lühikesed ja selged (mitte nii pikk, nagu käesolev), liitlauseid minimaalselt, mitte kasutada kiillauseid, rohkem verbe ja nimisõnu, omadussõnu ja määrsõnu vähem, jutustus peab olema loogilise ülesehitusega. Kui inimene räägib, siis suurem osa sõnumist antakse edasi mitte sõnade, vaid kehakeele ja miimikaga – seda ei tohi unustada ka intellektipuudega inimestega suhtlemisel. Kõige olulisemat tasub ka korrata, see aitab aru saada ja loob turvatunnet. Püüa rääkida veidi aeglasemalt kui tavaliselt, pea pause. Jutt ei pea olema monoloog – esita lihtsaid küsimusi, loo võimalusi dialoogiks.

Ühtegi tööd koguduses ei tehta üksi, abilisi intellektipuudega inimeste teenimiseks saab leida hooldekodude töötajate, tugiisikute, tegevusjuhendajate seast, kui on tegemist kodus elavate inimestega, siis kutsu abilisteks pereliikmeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka ruumi ja aja sobivusele. Kui hooldekodus on lähenemas söögiaeg, siis ka kõige parema ettevalmistuse puhul lähevad osalejad rahutuks ja nende mõtted käivad juba muud rada. Üks hea sõber jutustas, kuidas ta oli kaasa teeninud ühes hooldekodus jumalateenistusel. Kui kõlas kutse armulauale: „Tulge, sest kõik on valmis!”, pistis keegi pea ukse vahelt sisse ja hõikas: „Rohtu jagatakse!” Kogu kogudus vastas eelkõige sellele teisele kutsele, eks nad pärast tulid armulauale ka.

Kui võimalik, on hea oma esimesed töökogemused saada kellegi abilisena, kaasa teenides. Kui seda võimalust ei ole, siis võib intellektipuudega inimeste piiblitunni või palvuse läbiviimisel lisaks eelnevatele nõuannetele lähtuda järgmistest juhistest:

ETTEVALMISTUS

  • Võimaluse korral laulude eelnev harjutamine, laululehed;

  • Koguda palvesoove või valmis palveid;

  • Piibliteksti selgitava osa (lühinäidendi vm tegevuse) harjutamine;

  • Muusika – kui ei saa kaasata muusikuid, siis CD vms;

  • Ruumi ettevalmistus: juurdepääs ja kohad ka ratastoolidele, piisavalt istekohti (või padjad, vaibad põrandal istumiseks), kaunistamine, altari katmine, valgus (korrasta valgustus, lisa või vähenda valgustust meeleolu loomiseks, mitte kasutada liiga erke ja vilkuvaid valgusteid, küünlad – NB! kui tohib kasutada!).

PALVUSE LÄBIVIIMINE

  • Tervitamine (uksel või enne palvust), palvuse läbiviijate tutvustamine, selgitada liturgiat (miks midagi tehakse, miks on altaril rist jne), kogu palvuse ajal on hea anda selgeid juhiseid (tõuseme, paneme käed kokku jne).

  • Hea, kui olla võimalikult kogu aeg näoga koguduse poole, kui puudub silmside või altar jääb tühjaks, see tekitab ebakindlust ja rahutust.

  • Laulud ja muusika. Kui kasutada lauluraamatuid, anna aega või aita õige laulu otsimiseks. Lugemisoskuse puudumine ei ole takistuseks lauluraamatu kasutamisel! Mitte kasutada vaid lastelaule! Sobivad lihtsad, kordustega laulud. Võimalikult palju heatasemelist muusikat, aga ka intellektipuudega inimeste poolt esitatuna.

  • Piiblitekstid. Keerulisemate tekstide tausta võib lühidalt jutustades selgitada või tuua esile põhisõnum. Tekste võib ka lühendada, aga need peavad jääma terviklikuks. Võib kasutada kajalugemist.

  • Kõne. Lühike ja selgesõnaline. Olulisem sõnum kohe algul või päris lõpus, võib lauseid, teemat korrata. Näitlikkustada eri viisil (suured pildid – anna aega ka nende vaatlemiseks). Kõne asemel võib olla ka lühinäidend, pantomiim vms, selle sõnum lühidalt öelda kõige lõpuks.

  • Palve. Kasutada eelnevalt kogutuid palvesoove või ettevalmistatud palveid (palvete lugemisel võib kaasta ka kergema puudega inimesi). Palve üks osa võib olla läbi erinevate tegevuste: värvilised kivid, eestpalvete kirjutamine (loetakse pärast ühises palves), joonistamine (joonistatud palved panna nähtavale), palveküünalde süütamine jne. Tegevuste ajal sobib taustaks vaikne muusika.

  • Pärast õnnistamist ja lähetamist võib minna uksele kõigile kätt andma, hüvasti jätma.

TAGASISIDE

  • Varu aega ka pärast palvust vestluseks või lihtsalt koosolemiseks

  • Pea sidet pereliikmetega, tugiisikutega, töötegijatega

 

Lõpetuseks soovin veel kord julgustada kõiki algajaid ja alustajaid (mitte ainult intellektipuudega inimeste teenimisel) – kõige paremini õpime läbi kogemuste, ka siis, kui kõik ei õnnestu päris nii, nagu kavandasime. Oluline on teha esimene samm: „Kõige pikem tee algab jalatalla alt …,” laulis minu hea õpingukaaslane Tõnis Kark.

Jumala armu ja õnnistust ligimeste teenimisel!

 

Tiina Ool

Artikkel ilmunud ajakirjas Kristlik Kasvatus nr 2(172) 2013

<<
Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| Sisene